Kuna varsti on eelmisest postitusest möödas ligi kuu aega, siis ma teen lühikokkuvõtte.
Sammy sai 4
VHK mind ei tahtnud
Põnn sai 9
Liselle sai 17
Lisellel oli pidu
Eva sai 16
Aliis sai 16
12. klassil oli lõpukell ja tutipäev
Suur Reede oli üldiselt kurb ja masendav päev
Sugulased tulid sünnipäevale
Ülehomme saan mina 16
Aprill on sündimise kuu ja kui ma arvutasin õigesti tähendab see, et juuli ja juuni on panemise kuud. Aga muidugi: kooli lõpp, jaanipäev, suvi... Miks mitte?
Anett soovib, et ma teeksin algust New Mooni paroodiaga nii et järgmises postituses võib oodata draamat.
P.S. Ma ei mäleta neid nimesid, mis ma oma sellidele panin, nii et uus hooaeg jätkub Bellade ja Edwardite seltsis.
P.P.S. Pilte ei tule.
Magusaid šokomune!
esmaspäev, 25. aprill 2011
kolmapäev, 6. aprill 2011
Jätkame
Laupäeval ärkasime üheskoos, käisime pesemas, demonstreerisime uusi riideid isale, sõime hommikust ja läksime siis hotelli ümbrusesse jalutama. Kuidas saime ära öelda Toys R Us'ist? See on ju mänguasjade paradiis. Esimene asi, mida sa sisse astudes tunned on mängu lõhn. Sa tead, et seal läheb lõbusaks. Inger muretses endale sealt kohaliku sarja Doctor Who ja Justin Bieber'i plakati, mina sain Rapuntseli paruka. Siis läksime tagasi hotelli, panime asjad ära ja läksime sõpradele Loughtonisse külla.
Loughton asub Central Line'iga sõites Eppingu poole päris lõpus. Üks korralik 30 minutit kulub sõiduks ikka. Me läksime mu vana klassiõe Annette'i juurde. Olime seal olnud ainult 5 minutit ja mul õnnestus avada pudel nii, et pool sellest lendas värskelt pestud köögi põrandale laiali. Pisut räpane. Igaks juhuks sõime õues, pealegi oli see esimene võimalus see aasta seda üldsegi teha, sest meil Eestis on ju endiselt lumi. Varsti tuli sinna ka mu teine ex-klassiõde Frances. Magustoiduks oli mingi megahea kook, mille nimi mul meelde ei jäänud. YUMMY! Siis läksime nn peatänavale, et kohtuda mu viimase sõbra Rubyga. Käisime veel mõnes poes ja istusime siis Belgique'i kohvikus, kus me kõik olime esimest korda. Rääkisime, mida nad võiksid Eestis teha, kui nad tulevad, aga nad ei teadnud Eesti kohta eriti midagi peale Viru raba. Milline hea valik teadmisi! Siis pidid pooled meist kuskile minema ja me läksime tagasi oma hotelli. Õhtuks sõime mcburgereid ja friikaid, sest jalad olid ülivalusad. Telekast tuli stand-up comedy't ja paar meest oli isegi päris head.
Pühapäeval käisime veel ühes spordipoes, lootusega mulle Converse'id saada, aga neil ei olnud minu numbrit ja selle asemel sain ma pimedas helendavad tossupaelad. Pakkisime kottid, tegime check-outi ja läksime Tower of Londonit uurima. Meeletu järjekorra tõttu ei viitsinud me sisse minna ja käisime ainult selle ümber. London Bridge'iga tegime pilte ja läksime sööma mingisse restorani Queen's Walkil. Siis oligi aeg minna lennujaama. Tagasi sõidul oli üpris igav ja siis ma tegin endast paar pilti lennukis.
Kaamera endiselt protesteerib, nii et neid te näha ei saa.
Loughton asub Central Line'iga sõites Eppingu poole päris lõpus. Üks korralik 30 minutit kulub sõiduks ikka. Me läksime mu vana klassiõe Annette'i juurde. Olime seal olnud ainult 5 minutit ja mul õnnestus avada pudel nii, et pool sellest lendas värskelt pestud köögi põrandale laiali. Pisut räpane. Igaks juhuks sõime õues, pealegi oli see esimene võimalus see aasta seda üldsegi teha, sest meil Eestis on ju endiselt lumi. Varsti tuli sinna ka mu teine ex-klassiõde Frances. Magustoiduks oli mingi megahea kook, mille nimi mul meelde ei jäänud. YUMMY! Siis läksime nn peatänavale, et kohtuda mu viimase sõbra Rubyga. Käisime veel mõnes poes ja istusime siis Belgique'i kohvikus, kus me kõik olime esimest korda. Rääkisime, mida nad võiksid Eestis teha, kui nad tulevad, aga nad ei teadnud Eesti kohta eriti midagi peale Viru raba. Milline hea valik teadmisi! Siis pidid pooled meist kuskile minema ja me läksime tagasi oma hotelli. Õhtuks sõime mcburgereid ja friikaid, sest jalad olid ülivalusad. Telekast tuli stand-up comedy't ja paar meest oli isegi päris head.
Pühapäeval käisime veel ühes spordipoes, lootusega mulle Converse'id saada, aga neil ei olnud minu numbrit ja selle asemel sain ma pimedas helendavad tossupaelad. Pakkisime kottid, tegime check-outi ja läksime Tower of Londonit uurima. Meeletu järjekorra tõttu ei viitsinud me sisse minna ja käisime ainult selle ümber. London Bridge'iga tegime pilte ja läksime sööma mingisse restorani Queen's Walkil. Siis oligi aeg minna lennujaama. Tagasi sõidul oli üpris igav ja siis ma tegin endast paar pilti lennukis.
Kaamera endiselt protesteerib, nii et neid te näha ei saa.
esmaspäev, 4. aprill 2011
Tabav nagu välgunool
Sümboolne laul:
Neljapäeva hommikul pidi juba lennuki peale minema. Londonisse jõudmiseks pidi minema läbi Stockholmi, kus me kolm tundi ootasime ja kaks sellest mängisime Robot Unicorn Attacki. Uut high score'i ei tulnud.
Londonisse jõudsime kohaliku aja järgi kell 15.00. Sõitsime rongiga lennujaamat linna ja käisime natuke ringi. Vaatasime, kas saab mingeid odavaid pileteid õhtusele etendusele, aga need olid piiratud vaatega ja otsustasime kinno minna. Siis läksime hotelli, et ei peaks kottidega rohkem linnas mässama ja pealegi algas papa õhtusöök varsti. Siis me sõitsime koos tagasi linna. Me käisime Ingeriga natuke mööda Oxford streeti ja kui me avastasime, et olime valele poole kõndinud, siis me enam kinno minna ei viitsinud ja šoppasime pisut. Kohtusime metroo jaamas ja sõitsime hotelli.
Reedel oli papil koosolek ja lahkus meist varem. Me sõime Ingeriga hommikusöögi ära ja läksime linna. Mulle pidi saama lõpukleidi nii et läksime uuesti Oxford streetile. Leidsime selle üllatavalt ruttu. See ei ole väga pidulik, nii et kaasüheksandikud palun ärge muretsege liiga pidulikke. Otsisime siis Buckinghami paleed. Sellega oli raskusi. Umbes kahe tunni pärast jõudsime selleni, istusime natuke St. James'i parkis ja tegime idiootseid filme. Siis kõndisime edasi Big Beni ja London Eye suunas. Jõudnud Big Benini ma küsisin Ingerilt, kas ta tegi sellest juba pilti. Ta vastas: kus see on? Peaksin mainima, et me seisime selle kõrval. Pärast sellist feili me istusime London Eye vastas. Ma filmisin seda kuni see jõudis terve ringi ära tehtud. Päris pikalt läks. Siis kõndisime üle silla ja sõitsime metrooga tagasi Big Benini, kus me kohtusime härra isaga ja läksime Trafalguar Square'ini, kus asus üks ameerika restoran. Ma tellisin pizza ja milkshake'i. Normi. Siis läksime edasi spordipoodi, sest mõni mees arvas, et ta hakkab selle reisi jooksul veel jooksma. Mina sain sealt iPodile kostüümi, aga see on talle liiga suur. Kui on keegi iPhone 3G või 3GS omanik, kes tahab roosat ümbrist, siis mul on üks üle. Ja Inger sai sealt endale särgi, mille peal on mingi mehe musklis kõht. Suht rõve. Siis läksime teatrisse. Vaatasime The 39 Steps'i, mis oli krimikomöödia. See oli väga hea. Vahepeal oli raske mõista, mida nad rääkisid, sest see käis liiga kiiresti ja halva aksendiga. Näiteks müüs šoti mees ajalehte ja hüüdis: Iivnin piiper! Iivnin piiper! Olime natuke Piccadillyl ja läksime hotelli. Minu reisist mõned pildid:
Rohkem ei saa, sest kaamera suri. Homme veel.
MAANIA!
Neljapäeva hommikul pidi juba lennuki peale minema. Londonisse jõudmiseks pidi minema läbi Stockholmi, kus me kolm tundi ootasime ja kaks sellest mängisime Robot Unicorn Attacki. Uut high score'i ei tulnud.
Londonisse jõudsime kohaliku aja järgi kell 15.00. Sõitsime rongiga lennujaamat linna ja käisime natuke ringi. Vaatasime, kas saab mingeid odavaid pileteid õhtusele etendusele, aga need olid piiratud vaatega ja otsustasime kinno minna. Siis läksime hotelli, et ei peaks kottidega rohkem linnas mässama ja pealegi algas papa õhtusöök varsti. Siis me sõitsime koos tagasi linna. Me käisime Ingeriga natuke mööda Oxford streeti ja kui me avastasime, et olime valele poole kõndinud, siis me enam kinno minna ei viitsinud ja šoppasime pisut. Kohtusime metroo jaamas ja sõitsime hotelli.
Reedel oli papil koosolek ja lahkus meist varem. Me sõime Ingeriga hommikusöögi ära ja läksime linna. Mulle pidi saama lõpukleidi nii et läksime uuesti Oxford streetile. Leidsime selle üllatavalt ruttu. See ei ole väga pidulik, nii et kaasüheksandikud palun ärge muretsege liiga pidulikke. Otsisime siis Buckinghami paleed. Sellega oli raskusi. Umbes kahe tunni pärast jõudsime selleni, istusime natuke St. James'i parkis ja tegime idiootseid filme. Siis kõndisime edasi Big Beni ja London Eye suunas. Jõudnud Big Benini ma küsisin Ingerilt, kas ta tegi sellest juba pilti. Ta vastas: kus see on? Peaksin mainima, et me seisime selle kõrval. Pärast sellist feili me istusime London Eye vastas. Ma filmisin seda kuni see jõudis terve ringi ära tehtud. Päris pikalt läks. Siis kõndisime üle silla ja sõitsime metrooga tagasi Big Benini, kus me kohtusime härra isaga ja läksime Trafalguar Square'ini, kus asus üks ameerika restoran. Ma tellisin pizza ja milkshake'i. Normi. Siis läksime edasi spordipoodi, sest mõni mees arvas, et ta hakkab selle reisi jooksul veel jooksma. Mina sain sealt iPodile kostüümi, aga see on talle liiga suur. Kui on keegi iPhone 3G või 3GS omanik, kes tahab roosat ümbrist, siis mul on üks üle. Ja Inger sai sealt endale särgi, mille peal on mingi mehe musklis kõht. Suht rõve. Siis läksime teatrisse. Vaatasime The 39 Steps'i, mis oli krimikomöödia. See oli väga hea. Vahepeal oli raske mõista, mida nad rääkisid, sest see käis liiga kiiresti ja halva aksendiga. Näiteks müüs šoti mees ajalehte ja hüüdis: Iivnin piiper! Iivnin piiper! Olime natuke Piccadillyl ja läksime hotelli. Minu reisist mõned pildid:
Rohkem ei saa, sest kaamera suri. Homme veel.
MAANIA!
Tellimine:
Postitused (Atom)