Eelmine aasta, kuskil sügisel järsku, puuriti minu seina auk õhutamiseks. Alguses oli see tühi ja pime tunnelike, mille lõpust paistsid valgusekübemed, aga täna elab seal üks linnuke. Ma ei ole teda kunagi näinud, aga ma tean, et ta on seal, sest ta sabistab oma tiibadega liiga palju, liiga kõvasti. Ma saan aru, miks ta siia elama otsustas tulla. See on ju ainus kindel koht kilomeetrite kaugusel. P.S. Kohe maja vastas asub üks linnumaja, mis on praegu tühi.
Kuidas on see võimalik, et seda lund tuleb veel? Ma juba jõudsin loota, et äkki on lumi märtsi alguseks läinud, aga tundub, et ta ei lähe enne juunit. Kurb.
Leidsin ühe huvitava küsimuse: Mis juhtub surnud inimeste facebookidega? Ma ei tea. Võiks ju arvata, et need kustutakse kunagi. Aga kuidas? Inimesed ei avalda ju tavaliselt oma passworde teistele. Võib-olla hakkavad sõbralisti liikmed teda oma sõbralistist eemaldama. Mõelda vaid, saja aasta pärast, kui me kõik surnud oleme, siis on facebookil mingi laipade koorekiht all, kuhu peale uued noored oma kontodega tulevad. Kas surnud saavad friend requeste ka? See peaks olema tõeline debiilik friend, kui ta selle laiba endale sõbralisti tahab saada. Mis sa arvad?
Ma sain G5 koolivahetusega Inglise Kolledžisse järgmisel teisipäeval. Kui ma selleks ajaks veel terve ei ole, siis on see suur pettumus. Ma võin kihla vedada, et sa ei ole nii kahjustatud nina, kui minu oma veel näinud. Päriselt, see läks nuuskamisest veriseks. See ei ole normaalne.
Teeks praegu heameelega ühe Hispaania tantsu. See muudaks ilma kohe palju suvisemaks.
Põnn on hulluks minemas. Vaatab päevast läbi neid samu multika korduseid ja nüüd... Nüüd teeb mingeid häälitsusi nagu Muhahahamuhaha. ähäähähhaäää. hiiiiiiiiiiiiiiiiip. Veider. Ja siis kui ma sinna lähen ta teeb näo, nagu oleks kogu aeg vait olnud.
Häid jõule ja head uut aastat!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar