Palun fläshi!

Täna oli koolis pildistamine. Ootused olid muidugi suured pärast mitmeid ebaõnnestumisi eelmistel aastatel. Kuigi eelmise aasta "hot stuff" mulle väga meeldis. See aasta proovisin teha variatiivsemaid nägusid. Ma arvan, et need saidki mulle eelnevatel aastatel saatuslikuks. Mu lemmikpilt nagu poosi või idee poolest oli see, mis ma Evaga tegin, kus me fläshisime kaamerameest. Ma oleks heameelega teinud ühe sellise pildi ka, kus keegi mu kõrval fläshib ja ma näitan näpuga et nagu vaat?, aga see jäi ära, sest kõik häbenesid oma kõhtu.
Ma annan teatrikoolis varsti otsad. Raske on teha päeva lõpus proovi etendusele, mille mõttest ma aru ei saa ja pealegi pean ma terve aja seisma. Etenduse highlight saab olema siis, kui on minu kord minna tablood parandama ja ma saan kirjutada sinna peale midagi roppu nagu: WAZZAPP MADAFAKAZZ!!
Peab olema megageenius, et teha veerandi lõpus kontrolltöö, kui kõikidfe ajud on nagunii surnud juba ja sellest ei ole enam midagi head välja tulemas. Selliseks megageeniuseks võib kuulutada kerge südamega Tekko alias bio õpetaja.
Viisin ära oma VHK sisseastumisankeedi. Tee peal nägin Lottet. Või noh mitte tee peal. Ta tuli mulle ukse peale vastu ja viis selle tädi juurde, kellele pidi ankeedi andma. Homme pidi midagi minu meilile tulema. Ma päris hästi aru ei saanud, mis see oli. Ma kuulsin, kui tädid omavahel rääkisid, et ainult tüdrukud toovad oma ankeete. Ma loodan, et nad kõik teatriklassi ei taha.

Kelmikaid kulme!