Urmas... ja Merike

Üle pika aja sai koolis käidud. Meil olid täna vahetusõpilased. Ma ei tea, kust koolist nad tulid, aga minu meelest oli neid 5. Nad kõik tundusid suht tavalised ja ma ei teinud nendega juttu. Homme on minu kord minna TIKi. Hanna, kes käis täna, ütles, et see on suht igav. Ma usun seda, sest mida sa ikka 6 tundi teed mingis asutuses, kus sa kedagi ei tea.
Eile kui küsisin õppimist öeldi mulle, et ma pean täna tegema 3 kontrolltööd. Ma muidugi läksin närvi, sest keegi ei tahtnud mulle isegi öelda, mis teema peale ja mis sa arvad, mitu tööd ma täna tegin? 0. Noh tegelt ühe tegin, aga see ei loe, sest see ei olnud üks nendest, mis mulle öeldi. Järgmine nädal on stiilinädal ja ühtlasi järeltöö maratoni nädal. Mis tähendab, et esmaspäeval lähen oma haiglakostüümis matat tegema ja teisipäeval esimese asjana geto rõivas füüsikat tegema. Tõenäoliselt tuleb mul paar tööd veel teha.
Peale selle toreda maratoni toimub ka lugemisspurt. Maratoniks seda ei saa nimetada, sest selle peab läbima tunduvalt kiiremini. Raamatu pealkiri on Urmas ja Merike btw. Nii et need Urmas ja Merike mu posti pealkirjas ei ole päris inimesed, vaid mingid nuubid mu raamatus.
Homme ma pean minema arsti juurde ja saan teada, kas minu põskkoopapõletik on läinud. Pärast seda on veel teatrikool, mille jaoks ma pean otsima laulu, mis seostub minu tekstiga. Minu tekst räägib põhimõtteliselt ühest mehest, kes on kurb, sest tal pole õigeid koostisosi oma piruka valmistamiseks. Sellepärast ta läheb vargile, saab peksa, aga koostisosad on tal lõpuks olemas ja ta on õnnelik. Siin minu tekst lõppeb. Kui kellelgi on laulusoovitusi, siis palun. Võtan nad suure südamega vastu.

Sooje saiu!